Ligikaudu kolmandik maailmas toodetud toidust läheb raisku. Loomulikult esineb toidu ja
toiduainete raiskamist ka tootmisel, käitlemisel ja turustamisel, kuid kõige rohkem visatakse
toitu prügikasti just kodumajapidamistes.
Meie põhitooraineks on piim ja me püüdleme selles suunas, et meie väärtuslikuimast toorainest ei läheks kaduma tilkagi. Piima teekonnal tootmisest toidulauani on igas etapis kulutatud erinevaid ressursse: maad, vett, energiat ja tööjõudu. Meie koduplaneedil on aga piiratud ressursid, mistõttu on iga jäätmetesse jõudnud toidu kilogramm on suureks keskkonnakahjuks. Hoides toitu, hoiame planeedi elukeskkonda.
TOIDURAISKAMINE NUMBRITES
Euroopa Komisjoni poolt tellitud
uuringu kohaselt tekkis 2012. aastal toidujäätmeid hinnanguliselt
173 kg inimese kohta aastas. Toit läheb raisku tootmise- ja tarneahela igas etapis alates põllumajandusest kuni tarbimiseni, kuid
enim ehk 53% läheb raisku just kodumajapidamises.
Kahjuks näitavad uuringud, et toidujäätmete teke ja toidu raiskamine on Eestis samuti suur probleem.
-
2021. aastal valminud SEI uuringust selgus, et Eesti toiduainetööstuses, toitlustuses, kaubanduses ja kodumajapidamistes tekib ligi 167 000 tonni toidujäätmeid aastas.
- Pool sellest ehk ca 84 000 tonni moodustab raisatud toit ehk inimtoiduna raisku läinud toit, mis on jäänud mingil põhjusel tarbimata ning visatakse ära.
- Kõige rohkem ehk 41% raisatud toidust tekib kodumajapidamistes. See teeb kokku 34 000 tonni. Piimatooted moodustavad sellest 13% ehk 4400 tonni.
- Aastas tekib inimese kohta toidukadu 26 kg, mis on võrreldes 2014. aastaga kasvanud 33%.
- Leibkondades tekitatud toidukao hinnanguline väärtus 2020. aasta keskmisi toiduainete hindasid aluseks võttes on ligikaudu 97 miljonit eurot. Keskmise leibkonna kohta teeb see ligikaudu 180 eurot aastas (lastega leibkonnas ligikaudu 220 eurot aastas).
Mida meie teeme, et oma ettevõttes toiduraiskamist vähendada?
Oleme minemas oma piimatoodete märgistusega üle„kõlblik kuni” märgistuselt „parim enne” märgistusele.
Võtame kasutusele uusi tehnoloogiaid, et vähendada tootmisprotsessis tekkivaid toidukadusid.
Annetame Toidupangale söögikõlbulikke tooteid, mille säileaeg on lähenemas. Toidupank hoolitseb selle eest, et tooted jõuaks inimesteni, kellel abi kõige enam vaja.
Vadak ja ebastandardsed tooted lähevad biogaasijaama või lähi-kaudsetesse farmidesse loomatoiduks.
Meie piimatoodete pakendeid on erinevates suurustes, nii väikeseid topse kui perepakke, et leiaksid enda jaoks sobiva koguse. Lisaks on toodete pakendid disainitud selliselt, et saaksid neist kätte viimse kui ampsu!
Mida saad Sina
teha, et toiduraiskamist vähendada?
Planeeri menüü ehk portsjonid ja toidukorrad ette. Planeeri teadlikult menüüsse selliseid toite, kus kasutad võimalikult palju kappides leiduvat
ära, et vältida jäätmete teket.
Vaata enne poodi minekut üle oma külmkapis ja sügavkülmas olevad
tooted – saad äkki neist midagi head valmistada? Vaata huvitavaid
retsepte.
Tee enne poodi minemist menüü järgi ostunimekiri arvestades, milliseid koguseid toitu vajad ja millised toiduained on kodus juba olemas. Ole leidlik toiduainete ja toidu ülejääkide kasutamisel, arvestades seejuures toiduohutusega.
Jälgi pakenditele märgitud
kuupäevi ja paiguta toiduained kapis ümber – tõsta uuemad tooted külmikus tahapoole ja vanemad ettepoole, et vältida nende riknemist. Kui tead, et tarbid piimatoote ära lähipäevadel, vali juba poes lühema
säileajaga toode. Nii väldid seda, et kauplus peaks toote ära viskama.
Piimatooteid ja mune ära pane külmiku ukse sisse, sest see on külmiku kõige soojem koht. Paiguta piimatooted külmikus ülemisele riiulile. Säilita toitu nõuetekohaselt – hoia külmiku temperatuur vahemikus 1–4 °C ja sügavkülmiku temperatuur –18 °C juures.
Kui siiski tekib toidujäätmeid, ära viska neid segaolmejäätmete hulka, vaid kogu liigiti ja komposti ise või viska biojäätmete konteinerisse.