TERE AS PEAKONTOR Lelle 22, Tallinn 11318 Tel: +372 636 4113 E-post: tere@tere.eu
Põlvepikkunegi teab, et piim teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale.
Karjakasvatuse algus Eestis ulatub tagasi kiviaja lõppu, kui koos venekirveskultuuri hõimudega saabusid siia ka esimesed kodustatud kariloomad - kindlasti veised ja lambad, võibolla ka kitsed. Samast ajajärgust pärinevad ka esimesed teated seakasvatuse kohta. Millal saabus Eesti aladele hobune, pole täpselt teada, kuid tõenäoliselt toimus see umbes pronksiaja alguses. Küttimise osatähtsus ei vähenenud siiski mitte alles muinasaja lõpul, vaid juba pronksiajal, kui toimus üleminek karjakasvatusele.
Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtulikud, sest nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida organism ei suuda ise toota. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, väiksemal määral leidub piimas ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgndub- nii toodetakse juustu ja kohupiima.
Ekslikult arvatakse, et piimarasv soodustab veresoonte lupjumist. Inimestele onpiimarasv hästi omastatav ja heaks energiaallikaks. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur, sobiv rasvhappeline kooslus, rasva-kerakeste hajusus ja nende imendumise eripära seedekulglas. Täispiim ei tee kedagi paksuks, nagu kardetakse, sest klaas 2,5% piima annab vaid 120 kcal energiat (kooritud piim 80 kcal). Eriti oluline on piimast saadav energia just kasvavale organismile ja lastele ei tohiks ilma rasvata piima pakkuda. Lahjast piimast on kadunud need rasvhapped, mis on teatud haigusttekitajate suhtes nakkusevastase toimega, samuti lähevad kaotsi rasvlahustuvad vitamiinid.Piimarasv on tervislik A- ja D-vitamiini allikas, viimane on vajalik ka piimast saadava kaltsiumi omastamiseks.
lehmapiima rasvast 30% moodustab kehale vajalik olehape, mille sisalduse poolest on tuntud ka oliivõli. Piimarasvas leiduvatest linool- ja alfa-linoleenhappest lähtub luu uuenemiseks vajalike regulaatomolekulide (prostaglandiinide) süntees.
Süsivesikutest on piimas kuni 5% laktoosi ehk piimasuhkrut. see on oluliseks energiaallikaks just lastele. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piimhappebakterite toel käärib laktoos piimhappeks. sellel omadusel põhineb hapupiimatoodete valmistamine. Hapnenud piimatoodetest saadavad piimhappebakterid toetavad soolestiku mikrofloorat, stimuleerivad organismi immuunsüsteemi, aitavad kahjutuks teha kantserogeene ja mutageene. Loe laktoosist veel
Kolesterool piimas
Pahatihti hirmutatakse inimesi faktiga, et piimarasv sisaldab kolesterooli - ja kolesteroolikartusest ei julge paljud täispiima juua ega ammugi võid süüa. Kuid keha vajab kolesterooli. Organismis on seda keskmiselt 140 g ja toiduga peaks lisanduma 250-350 mg päevas. Tõepoolest, kui kolesterooli koguneb organismi üleliia, ladestub ta veresoonte seintele, põhjustades veresoonte va-lendike ahenemise, nii et veresooned muutuvad hapraks ja suureneb infarktioht. Et seda ei juhtuks, tuleks koos piimaga kasutada rohkem kiudainerikkaid toiduaineid, mis aitavad üleliigse kolesterooli siduda ja organismist väljutada. Seega sobib täispiim ja piimatooted kokku täistera-viljatoodetega ja kiudainete rikaste aed- ja juurviljadega. Ainsad, kes peavad jälgima rangelt täispiima ja rasvaste piimatoodete kasutamist, on päriliku kolesterooliainevahetuse defektiga inimesed. Ja ka sel juhul ei tohi üle minna margariinide kasutamisele, kus õlid hüdrogeenimise tagajärjel on muudetud transhapeteks, mis "mässivad" samuti vere-sooni kui kolesterool ja halvendavad viimase ainevahetust (näiteks Võidel sisaldab 62% hüdrogeenitud rasvu ja üksnes 10% võid). Võis on küll palju kolesterooli, kuid me ei kasuta teda ju kunagi nii palju, et ületaks päevast kolesterooli vajadust. Siis peaksime sööma küll paki päevas! Teadkem sedagi, et organism omastab piimarasva kolesterooli vaid 50% ulatuses arvestuslikust. Piima normaalsel tarbimisel ei kujuta piimas olev kolesterool mingit ohtu.
Peamine kaltsiumi allikas
Kaltsium: Kaltsium on organismi ülesehitusmaterial. Kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa. Tähtis roll on tal ka närviimpulsside saatmisel ajju ja sealt tagasi ning lihastegevuses ja vere hüübimises. Pikaajaline kaltsiumivaegus võib tekitada hilisemas elueas luude vaevusi.
Lehmapiimas on rohkesti mineraalaineid, sealhulgas olulisimate makroelementidena kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium ning mikroelementidena vask, raud, tsink, fluor, alumiinium, boor ja isegi seleen. Nad on kõik olulised ainevahetusprotsessis ja vere tugevdamisel. Ega siis muidu soovitata täispiima ja isegi rõõska koort juua verevaesuse korral. Klaasist piimast saab inimene juba 240 mg kaltsiumi (keskmine norm täiskasvanutel 1000 mg, vanematel naistel ja rasedatel kuni 1500 mg) ja vajaduse rahuldamiseks peaks inimene tarbima päevas vähemalt 3 kl täispiima, lisaks viil juustu või 100 g kohupiima (kaltsiumi 120 mg). Kui tarbime täispiima, on kaltsium hästi omastatav tänu rasvas leiduvale D-vitamiinile. Piimas on hea kaltsiumi ja fosfori suhe (samuti kaltsiumi ja valgu suhe), mistõttu kaltsium hästi omastub ja kindlustab meile õige luutiheduse ja normaalse vererõhu. Ka piimas sisalduv laktoos e piimasuhkur soodustab kaltsiumi omastatavust Ja juhul kui on probleeme rõõsa piima joomisega, siis kasutame hapendatud tooteid (keefir, jogurt, kohupiim jt), kuid loobuda piimast ei tohiks. Nii kindlustame endale tugevad luud ja välistame vanemas eas luuhõrenemisega seotud probleemid.
| Vanusegrupid | Kaltsiumivajadus |
| Vastsündinud kuni 6 kuud | 400 |
| 6 kuus kuni 1 aasta | 600 |
| 1- 5 a. | 800 |
| 6- 10 a. | 800- 1200 |
| 11- 24 a. | 1200- 1500 |
| Mehed 25- 65 a. | 1000 |
| Üle 65 a. | 1500 |
| Naised 25- 50 a. | 1000 |
| Rasedad ja imetavad emad | 1200- 1500 |
| Üle 50 a. naised | 1000 |
| Üle 65 a. naised | 1500 |
Kaltsiumi sisaldus piimas ja piimatoodetes:
| Keskmiselt | Sisaldab kaltsiumi |
| 0,25 l piima | 300 mg |
| 100 g jogurtit | 110 mg |
| 100 g kohupiima | 80 mg |
| 100 g sulatatud juustu | 500 mg |
| 100 g 40% juustu | 1000 mg |
Täispiim on oluline vitamiinide allikas, sisaldades peaaegu kõiki vesi- ja rasvlahustuvaid vitamiine. Rasvlahustuvad vitamiinid (A, D, E on olulised kaltsiumi soodsamaks omastamiseks. Vees lahustuvatest vitamiinidest olulisemad on kõik B-rühma vitamiinid, mis aitavad korras hoida eeskätt meie närvisüsteemi. Ega muidu ei soovitata juua õhtuti sooja piima meega, et oleks rahulik uni. Piimast saadava kaltsiumi omastamiseks on vajalikud piimarasvas olevad vitamiinid, eeskätt D-vitamiin.
Vitamiin A: Hoolitseb normaalse nägemise ja naha eest. Reguleerib rakkude kasvamist ja immuunsüsteemi.
Vitamiin B12: optimaalseks kasvuks ja arenguks (lihased, nahk, juuksed, verelibled ja hormoonid ning ensüümid soodustavad immuniteedi kujunemist nakkushaiguste suhtes); tähtis DNA ja RNA moodustamisel igas rakus ning vererakkude moodustamisel.
Vitamiin B2: oluline ainevahetusprotsessides põhitoitainete lagundamisel ja kasutamisel organismis; oluline laste kasvule, kudede seisundile ja toidust energia saamisele.
Vitamiin D: kasutatakse kaltsiumi omastamise protsessis. On väga tähtis luudele, lihastele ja hammastele.
Kaalium: reguleerib organismi vedelikutasandit, mis kontrollib vererõhku. Tähti roll ka lihaste arengus.
Piima soovitatakse juua:
Elusbakteritega rikastatud hapupiimatooted
Allikad:
1. Roy BD "Milk:the new sports drink? A Review".J Int Sports Nutr 2008, 5: 15.
2. Ferguson-Stegall L, McCleave E, Doerner PG, Ding Z, Dessard B, Kammer L, Wang B, Liu Y, Ivy JL "Effects of Chocolate Milk Supplementation on Recovery From Cycling Exercise and Subsequent Time Trial Perfomance" International Journal of Exercise Science: Conference Abstract Submissions 2010, 2(2)
3. Dong JY, Zhang L, He K, Quin LQ"Dairy consumption and risk of breast cancer; a metaanalysis of prospective cohort studies" Breast Cancer Res treat 2011, 127(1):23-31
4. Sirli Kivisaar, toitumisterapeut. Toitumisteraapia nr.2, 2012
