TERE AS PEAKONTOR Lelle 22, Tallinn 11318 Tel: +372 636 4113 E-post: tere@tere.eu
Tänapäevase tehnoloogiaga pastöriseeritud piima sisse jääb piimhappebaktereid väga vähe ja hapnemist ei toimu, samuti on kaasaegne toorpiim sageli liiga puhas s.t baktereid on vähem kui endistel aegadel. See on ka põhjuseks, miks pakipiim ei lähe hapuks, vaid rikneb.
Poepiimale ei tule koort peale seepärast, et tööstuses piim homogeniseeritakse.
Lehmapiima rasvasisaldus on 3–5 protsenti. Poepiima rasvasisaldus on aga vaid 2,5 või 3 protsenti. Kas poepiima tegemisel tembitakse rammusat lehmapiima veega?
Toorpiim on oma olemuselt emulsioon- segu piima-rasvagloobulitest ning mitmesugustest tahketest ainetest ja veest. Jättes toorpiima seisma tekib pinnale rasvagloobulitest moodustuv rasvakork, millest allapoole jääb nö rasvavaba piim- sisuliselt lõss.
Homogeniseerimise ajaloost.
Tartu Postimees, Vilja Kohler 1. veebruar 2013
Hannes Mootse, EMÜ toiduainete tehnoloogia labori juhataja:
See on kuulujutt, selline asi on vähetõenäoline. Piimapulber on kallis, sest piima peamise koostisosa ehk vee välja aurustamine on väga energiamahukas töö. Lehmapiimas on 12,7 protsenti kuivainet: 3,7 protsenti rasva, 3,4 protsenti valku, 4,8 protsenti laktoosi ja 0,7 protsenti mineraalaineid ehk tuhka. Ülejäänud ligi 87 protsenti piimast on vesi. Kuulujutte võivad tekitada piimapulbrist toodetud laktoosivabad piimad, õigemini piimajoogid. Aga neid Eestis ei valmistata.
kirjutas Age Viira , Naistemaailm 19 juuli 2010
Eesti Piimaliidu tegevdirektor Tiina Saron kummutab piima ja piimatoodetega seotud müüdid.
Termiseerimine on toorpiima kuumutamine vähemalt 15 sekundit temperatuuril 57-68 * C. Seda tehnoloogilist võtet kasutatakse näiteks pehmete Prantsuse hallitusjuustude valmistamisel
Pastöriseerimise eesmärk on hävitada haigusttekitavad mikroobid ning tagada piima ohutus ja kõrge kvaliteet.
Kui tihti olete kuulnud, et päris toit on parem kui toidulisandid? Seda on korrutatud niivõrd tihti, et sõnal «looduslik» on positiivne varjund ja sõnal «sünteetiline» või «keemiline» negatiivne varjund.
Realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäeva ehk “Kõlblik kuni” märgistust kasutatakse kiirestirikneva toidu sh piimatoodete puhul, mis oma koostise tõttu on soodne keskkond riknemist põhjustavate mikroorganismide kasvuks ja paljunemiseks ning mis seetõttu võib muutuda ohtlikuks inimese tervisele.
Lükkame ümber mõned piima kohta käivad müüdid
Autor: Ivi Jõudu, Eesti Maaülikool
Müüdid on põnevad, kellele ei meeldiks võlumaailm. Toitumis- ja toidumüütide pimesi uskumine ja fanaatiline järgimine viib aga organismis tasapisi suisa kahjustuste tekkele.
Kõik algab piima hinnast. Praegu maksavad tööstused farmeritele piimaliitri eest laias laastus 30 senti. Piimas on rasva ligi 4 protsenti, võis on rasva aga 80–82 protsenti ehk 20 korda rohkem.
