KKK piimast, müüdid ja faktid
11.07.18

Miks piim?

Miks piim? Millest piim koosneb ning miks on ta meie organismile vajalik. 

Põlvepikkunegi teab, et piim teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale.

Karjakasvatuse algus Eestis ulatub tagasi kiviaja lõppu, kui koos venekirveskultuuri hõimudega saabusid siia ka esimesed kodustatud kariloomad - kindlasti veised ja lambad, võibolla ka kitsed. Samast ajajärgust pärinevad ka esimesed teated seakasvatuse kohta. Millal saabus Eesti aladele hobune, pole täpselt teada, kuid tõenäoliselt toimus see umbes pronksiaja alguses. Küttimise osatähtsus ei vähenenud siiski mitte alles muinasaja lõpul, vaid juba pronksiajal, kui toimus üleminek karjakasvatusele.

Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtulikud, sest nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida organism ei suuda ise toota. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, väiksemal määral leidub piimas ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgndub- nii toodetakse juustu ja kohupiima.

Lehmapiimas on umbes 87% vett, kuid kõrge veesisaldus ei ole piima puudus, vaid on vajalik piima koostisosade lahustumiseks. Nii imendubki piimas olev vesi sobiva kiirusega verre. Lehmapiima kuivainesisaldus on ligi 13% ja selle hulka kuuluvad piimarasv (keskmiselt 4-5 %), valgud (2,5-5%), süsivesikud (peamiselt laktoos 4,6-4,8%), samuti mineraalained, vitamiinid, ensüümid, hormoonid ja pigmendid. Piimas leiduvates valkudes on kõik asendamatud aminohapped, mida inimorganism igapäevaselt vajab, sest ise ta neid ei tooda.

Ekslikult arvatakse, et piimarasv soodus­tab veresoonte lupjumist. Ini­mestele onpiimarasv hästi omastatav ja heaks energiaal­likaks. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt ma­dal sulamistemperatuur, sobiv rasvhappeline kooslus, rasva-kerakeste hajusus ja nende imendumise eripära seede­kulglas. Täispiim ei tee kedagi pak­suks, nagu kardetakse, sest klaas 2,5% piima annab vaid 120 kcal energiat (kooritud piim 80 kcal). Eriti oluline on piimast saadav energia just kasvavale organismile ja laste­le ei tohiks ilma rasvata piima pakkuda. Lahjast piimast on kadunud need rasvhapped, mis on teatud haigusttekitajate suhtes nakkusevastase toime­ga, samuti lähevad kaotsi rasvlahustuvad vitamiinid.Piimarasv on tervislik A- ja D-vitamiini allikas, viimane on vajalik ka piimast saadava kaltsiumi omastamiseks.
lehmapiima rasvast 30% moodustab kehale vajalik olehape, mille sisalduse poolest on tuntud ka oliivõli. Piimarasvas leiduvatest linool- ja alfa-linoleenhappest lähtub luu uuenemiseks vajalike regulaatomolekulide (prostaglandiinide) süntees.

Süsivesikutest on piimas kuni 5% laktoosi ehk piimasuhkrut. see on oluliseks energiaallikaks just lastele. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piimhappebakterite toel käärib laktoos piimhappeks. sellel omadusel põhineb hapupiimatoodete valmistamine. Hapnenud piimatoodetest saadavad piimhappebakterid toetavad soolestiku mikrofloorat, stimuleerivad organismi immuunsüsteemi, aitavad kahjutuks teha kantserogeene ja mutageene. Loe laktoosist veel

Kolesterool piimas

Pahatihti hirmutatakse ini­mesi faktiga, et piimarasv si­saldab kolesterooli - ja kolesteroolikartusest ei julge paljud täispiima juua ega ammugi võid süüa. Kuid keha vajab ko­lesterooli. Organismis on seda keskmiselt 140 g ja toiduga peaks lisanduma 250-350 mg päevas. Tõepoolest, kui kolesteroo­li koguneb organismi üleliia, ladestub ta veresoonte seinte­le, põhjustades veresoonte va-lendike ahenemise, nii et vere­sooned muutuvad hapraks ja suureneb infarktioht. Et seda ei juhtuks, tuleks koos piimaga kasutada roh­kem kiudainerikkaid toidu­aineid, mis aitavad üleliigse ko­lesterooli siduda ja organismist väljutada. Seega sobib täispiim ja piimatooted kokku täistera-viljatoodetega ja kiudainete ri­kaste aed- ja juurviljadega. Ainsad, kes peavad jälgima rangelt täispiima ja rasvaste piimatoodete kasutamist, on päriliku kolesterooliainevahetuse defektiga inimesed. Ja ka sel juhul ei tohi üle minna mar­gariinide kasutamisele, kus õlid hüdrogeenimise tagajärjel on muudetud transhapeteks, mis "mässivad" samuti vere-sooni kui kolesterool ja halven­davad viimase ainevahetust (näiteks Võidel sisaldab 62% hüdrogeenitud rasvu ja üksnes 10% võid). Võis on küll palju koleste­rooli, kuid me ei kasuta teda ju kunagi nii palju, et ületaks päevast kolesterooli vajadust. Siis peaksime sööma küll pa­ki päevas! Teadkem sedagi, et orga­nism omastab piimarasva ko­lesterooli vaid 50% ulatuses ar­vestuslikust. Piima normaalsel tarbimisel ei kujuta piimas olev kolesterool mingit ohtu.

Peamine kaltsiumi allikas

Kaltsium: Kaltsium on organismi ülesehitusmaterial. Kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa. Tähtis roll on tal ka närviimpulsside saatmisel ajju ja sealt tagasi ning lihastegevuses ja vere hüübimises. Pikaajaline kaltsiumivaegus võib tekitada hilisemas elueas luude vaevusi.

Lehmapiimas on rohkesti mineraalaineid, sealhulgas olulisimate makroelementidena kaltsium, fosfor, magnee­sium, kaalium ning mikroelementidena vask, raud, tsink, fluor, alumiinium, boor ja ise­gi seleen. Nad on kõik oluli­sed ainevahetusprotsessis ja vere tugevdamisel. Ega siis muidu soovitata täispiima ja isegi rõõska koort juua vere­vaesuse korral. Klaasist pii­mast saab inimene juba 240 mg kaltsiumi (keskmine norm täiskasvanutel 1000 mg, vane­matel naistel ja rasedatel ku­ni 1500 mg) ja vajaduse rahul­damiseks peaks inimene tar­bima päevas vähemalt 3 kl täispiima, lisaks viil juustu või 100 g kohupiima (kaltsiumi 120 mg). Kui tarbime täispii­ma, on kaltsium hästi omas­tatav tänu rasvas leiduvale D-vitamiinile. Piimas on hea kaltsiumi ja fosfori suhe (sa­muti kaltsiumi ja valgu suhe), mistõttu kaltsium hästi omastub ja kindlustab meile õige luutiheduse ja normaalse ve­rerõhu. Ka piimas sisalduv laktoos e piimasuhkur soodustab kaltsiumi omastatavust Ja juhul kui on problee­me rõõsa piima joomisega, siis kasutame hapendatud tooteid (keefir, jogurt, kohu­piim jt), kuid loobuda piimast ei tohiks. Nii kindlustame en­dale tugevad luud ja välista­me vanemas eas luuhõrenemisega seotud probleemid.


Kaltsiumivajadus:

Vanusegrupid

Kaltsiumivajadus
milligrammides päevas

Vastsündinud kuni 6 kuud

 400

6 kuus kuni 1 aasta

 600

1- 5 a.

 800

6- 10 a.

 800- 1200

11- 24 a.

 1200- 1500

Mehed 25- 65 a.

 1000

Üle 65 a.

 1500

Naised 25- 50 a.

 1000

Rasedad ja imetavad emad

 1200- 1500

Üle 50 a. naised

 1000

Üle 65 a. naised

 1500

 


Kaltsiumi sisaldus piimas ja piimatoodetes:

Keskmiselt  Sisaldab kaltsiumi
 0,25 l piima

 300 mg

 100 g jogurtit

 110 mg

 100 g kohupiima

 80 mg

 100 g sulatatud juustu

 500 mg

 100 g 40% juustu

 1000 mg


Täispiim on oluline vitamiinide allikas, sisalda­des peaaegu kõiki vesi- ja rasvlahustuvaid vita­miine. Rasvlahustuvad vitamiinid (A, D, E on olulised kaltsiumi soodsamaks omastamiseks. Vees lahustuvatest vitamiini­dest olulisemad on kõik B-rühma vitamiinid, mis aitavad kor­ras hoida eeskätt meie närvi­süsteemi. Ega muidu ei soovi­tata juua õhtuti sooja piima meega, et oleks rahulik uni. Piimast saadava kaltsiumi omastamiseks on vajalikud pii­marasvas olevad vitamiinid, eeskätt D-vitamiin.

Vitamiin A: Hoolitseb normaalse nägemise ja naha eest. Reguleerib rakkude kasvamist ja immuunsüsteemi.

Vitamiin B12: optimaalseks kasvuks ja arenguks (lihased, nahk, juuksed, verelibled ja hormoonid ning ensüümid soodustavad immuniteedi kujunemist nakkushaiguste suhtes); tähtis DNA ja RNA moodustamisel igas rakus ning vererakkude moodustamisel.

Vitamiin B2: oluline ainevahetusprotsessides põhitoitainete lagundamisel ja kasutamisel organismis; oluline laste kasvule, kudede seisundile ja toidust energia saamisele.

Vitamiin D: kasutatakse kaltsiumi omastamise protsessis. On väga tähtis luudele, lihastele ja hammastele.

Kaalium: reguleerib organismi vedelikutasandit, mis kontrollib vererõhku. Tähti roll ka lihaste arengus.

Fosfor: toimib koos kaltsiumiga ning hoolitseb luude ja hammaste tugevuse eest.


Piima soovitatakse juua:

  • luude tiheduse tagamiseks
  • vererõhu ja kolesteroolitaseme normaliseerimiseks (14% piimarasva rasvhapetest tõstab kolesteroolitaset, 45% langetab)
  • hambaemaili kahjustuste vältimiseks ja soolevähiriski vähendamiseks
  • soolatundliku (NaCl) vererõhu tõusu puhul
  • insuliinist mittesõltuva diabeetilise hüpertensiooni langetamiseks.
  • piimatoodete tarvitamine soodustab lihaskasvu (1)
  • parandab füüsilise pingutuse järgset taastumist (2)
  • uuemad uuringud kinnitavad, et piimatoodete tarbimine pakub kaitset rinnavähi vastu (3)
   

Elusbakteritega rikastatud hapupiimatooted

  • aitavad ravida mao- ja sooltehaigusi, eriti vanemas eas
  • aitavad tõkestada soolenakkusi
  • suurendavad B-grupi vitamiinide imendumist
  • tõstavad organismi vastupanuvõimet
  • aitavad organismi puhastada jääkainetest
  • parandavad ainevahetust.

Allikad:

1. Roy BD "Milk:the new sports drink? A Review".J Int Sports Nutr 2008, 5: 15.

2. Ferguson-Stegall L, McCleave E, Doerner PG, Ding Z, Dessard B, Kammer L, Wang B, Liu Y, Ivy JL "Effects of Chocolate Milk Supplementation on Recovery From Cycling Exercise and Subsequent Time Trial Perfomance" International Journal of Exercise Science: Conference Abstract Submissions 2010, 2(2)

3. Dong JY, Zhang L, He K, Quin LQ"Dairy consumption and risk of breast cancer; a metaanalysis of prospective cohort studies" Breast Cancer Res treat 2011, 127(1):23-31

4. Sirli Kivisaar, toitumisterapeut. Toitumisteraapia nr.2, 2012

  • TERE AS PEAKONTOR   Lelle 22, Tallinn 11317   Telefon: +372 636 4113  E-post: tere@tere.eu