KKK piimast, müüdid ja faktid
11.07.18

Piimamüüdid: Piimatooted ei tee paksuks!

kirjutas Age Viira , Naistemaailm  19 juuli 2010  
Eesti Piimaliidu tegevdirektor Tiina Saron kummutab piima ja piimatoodetega seotud müüdid.
  1. Piimatooted teevad paksuks
  2. Süsivesiku- ja valgurikkaid toiduaineid nagu kartul ja piim tuleks süüa eraldi
  3. Piimatoote lühem säilivus viitab tervislikumale tootele
  4. Piimaga pole pärast säilivusaja ületamist kodus enam midagi teha
  5. Väikese rasvasisaldusega piim on tervislikum kui tavaline piim
  6. Eesti inimesed tarbivad suhteliselt palju piimatooteid

1. Piimatooted teevad paksuks

Ei vasta tõele, sest piimas ei ole ühendit, mis piima ja piimatoodete tavatarbimise juures inimest paksuks teeb. Loomulikult on see võimalus siis, kui keegi näiteks ainult 82% rasvasisaldusega võist toitub.

(Terviseleht 19.06.2012) Šveitsi teadlased avasta­sid, et piimas leiduva vi­tamiin B3 üks vorm teeb katseloomad saledamaks, kiiremaks ja tugevamaks. Dr. Johan Auwerxi ja Anthony Sauve juhtimisel tehti kindlaks, et selle aine suuremate dooside mõju on samasugune, kui kalorivaesel dieedil ja treenimisel. Teadusajakirja Cell Metabo­lism värskes numbris avaldati teadustöö tulemused, mis näita­vad vitamiin B3 ühe "eelaine" - nikotiinamiid ribosiidi (ehk lü­hendatult NR) suurte dooside kaitsvat mõju isegi rasvase toidu tarbimisel. Ühtlasi aitab NR tugevdada lihaseid, annab energiat ning takistab isegi diabeedi väljakujunemist - ning seda kõike il­ma kõrvaltoimeteta. Katselooma­del langes kolesterooli tase ning ka üleminekul tavalisele toidule jäi nende diabeedi tekke oht väi­keseks.
Farmakoloogiaprofessor An­thony Sauve ja tema kolleegid nimetavad nikotiinamiid ribosii­di varjatud vitamiiniks, sest teda on nii piimas kui mitmetes teis­tes toiduainetes väga väheses ko­guses. NR parandab raku jõujaa­made - mitokondrite - tööd. Just mitokondrite väsimine vanane­mise protsessi jooksul on mär­giks mitmesuguste haiguste, sealhulgas vähi ja neurodegeneratiivsete (n Alzheimer) haigus­te arengu ohust. Dr. Sauve sele­tab, et kõik nende katsed on teh­tud hiirtega ning et praegu pole teada, kuidas mõjuks suured NRi doosid inimese organismile. Küll aga on inimese biokeemia spetsia­listid juba varem täheldanud, et piimas ja piimatoodetes olevast rasvast (kui just võid lusikaga ei söö) inimese kaal tavaliselt ei ker­ki - ehk ongi see NRi teene? NR avastati enam kui 60 aastat tagasi Stanfordi ülikooli teadlase ja Nobeli preemia laureaadi Arthur Kornbergi poolt. Vahepeal polnud NR mõjust imetajate rak­kudele kuigi palju teada, kuniks 2007. aastal avaldati dr. Sauve vastavasisuline uurimistöö. Nüüd­seks on dr. Sauve leiutanud ka suhteliselt lihtsa meetodi, kuidas sünteesida NRi sellisel hulgal, et selle aine mõjusid saaks põhjali­kult uurida ning seejärel ka kasu­tusele võtta.

2. Süsivesiku- ja valgurikkaid toiduaineid nagu kartul ja piim tuleks süüa eraldi

Valkude ja süsivesikute eraldi söömisel pole mõtet, kuna kõikide toiduainete (liha, kartul, piim jne) rakkudes on süsivesikud ja valgud koos ja neid sealt tavameetoditega eraldada ei ole võimalik. Seega tarbime valke ja süsivesikuid alati koos ja seda keelavad dieedid on eksitavad.

3. Piimatoote lühem säilivus viitab tervislikumale tootele

Ilma säilitusaineteta toode on tõesti tervislikum, ent näiteks kuumutamine (pastöriseerimine) toimub samuti säilivuse pikendajana ja on isegi tervise mõttes vajalik, sest kuumutamise tulemusel on inimesele kahjulikud mikroorganismid hävitatud. Tänapäeval kasutusel olevad tehnoloogilised võtted ja kasutatav toorpiima kvaliteet võimaldavad toodetele küllalt pikka säilivusaega ilma konservante lisamata. Hapukoorel näiteks kuni 28 päeva.

4. Piimaga pole pärast säilivusaja ületamist kodus enam midagi teha

On ikka. Näiteks kohupiimast võib ju kooki küpsetada. Rõõsa piima ja koorega on muidugi see probleem, et külmkapis hapnenud tootel on tavaliselt ebameeldiv kibe maitse, sest aktiveerunud on nn külmalembesed bakterid. Kui aga piimal ja koorel meeleorganitega tajutavaid vigu ei ole, võib ikka tarvitada. Säilivusajad on reeglina pandud ka teatava varuajaga.

5. Väikese rasvasisaldusega piim on tervislikum kui tavaline piim

Otseselt nii öelda ei saa, kuigi ülekaalulistel inimestel on soovitav tarbida vähemrasvast toitu. Eestis soovitavad arstid tarbida 2,5% piima, arvestades seda, et meil esineb suhteliselt palju südame-veresoonkonna haigusi, aga selles küsimuses peaks arstidega konsulteerima. Samas on rahvusvahelised uuringud näidanud, et piimarasv on inimesele väga kasulik ja vajalik ning selle kahjulikkus ei ole tõendust leidnud.

6. Eesti inimesed tarbivad suhteliselt palju piimatooteid

See on õige. Näiteks joogipiima tarbimine keskmiselt ühe elaniku kohta on Euroopa keskmisest suurem - Eestis joob üks inimene keskmiselt 86 kg, aga EL-is keskmiselt 68 kg joogipiima aastas. Võrreldes ELi keskmisega sööme juustu vähem, aga kohupiima seevastu rohkem.

  • TERE AS PEAKONTOR   Lelle 22, Tallinn 11317   Telefon: +372 636 4113  E-post: tere@tere.eu