Üha rohkem räägitakse mikrobioomist, probiootikumidest ja heade bakterite tähtsusest. See pole juhus. Meie sees ja peal elavad triljonid mikroobid, kes mõjutavad meid palju rohkem, kui oskame arvata – alates immuunsusest ja meeleolust kuni kolesteroolitaseme ja põletikeni. Tartu Ülikooli mikrobioloog Reet Mändar selgitab, miks just meie seedetrakti mikrobioom mängib tervise seisukohast keskset rolli ning kuidas Eestis avastatud piimhappebakter ME-3 võiks selle tugevdamisel abiks olla.
Inimese mikrobioom on kõigi meie kehas elavate mikroobide kogum. Suurim osa neist asub soolestikus. Need mikroobid aitavad seedida kiudaineid, toota vajalikke vitamiine ja aminohappeid ning hoiavad meie immuunsüsteemi töökorras. Lisaks takistavad nad kahjulike bakterite pealetungi ja aitavad säilitada seedetrakti limaskesta terviklikkust. “Mikroobide populatsioone, mis elavad inimese kehas ja ei põhjusta tavaolukorras tema haigestumist, nimetatakse mõnikord ka „unustatud organiks“, kuna selle mõju ulatub soolest palju kaugemale,” selgitab Mändar.
Kui mikrobioomi tasakaal on häiritud – näiteks pärast antibiootikumikuuri või stressirohket perioodi –, võib see väljenduda nii seedeprobleemides kui ka üldises kehvas enesetundes, meeleolukõikumistes ja isegi nahaprobleemides. Mändari sõnul on mikrobioomi tasakaaluhäireid hakatud seostama ka paljude kaasaegsete haigustega: alates allergiatest ja ainevahetushäiretest kuni neurodegeneratiivsete haiguste ja depressioonini.
ME-3 – Eesti teadlaste väljatöötatud bakter
Üks huvitav näide kasulikust piimhappebakterist on Lactobacillus fermentum ME-3, mis isoleeriti 1995. aastal prof. Marika Mikelsaare juhitud Tartu teadlaste poolt ühest Eesti väikelapsest. ME-3 eristub teistest probiootilistest tüvedest oma teaduslikult tõestatud antioksüdatiivse ja põletikuvastase toime poolest. See aitab vähendada oksüdatiivset stressi, tugevdab organismi kaitsevõimet ja soodustab kolesteroolitaseme normaliseerumist. Katsed on näidanud, et ME-3-ga keefiri tarbimine võib leevendada atoopilist dermatiiti ning olla kasulik ka taastumisel pärast insulti.
Lisaks sellele on ME-3-l tõendatud võime suurendada soolestiku heade bakterite, näiteks laktobatsillide hulka, ning tõrjuda mitmete infektsioonide tekitajaid. Eestis võib ME-3 leida näiteks Helluse keefiri-jookides, juustus, probiootilises jäätises ning mitmetes apteegipreparaatides.
Reet Mändari sõnul võiks probiootikumi tarbida järjest umbes kolm nädalat, mille jooksul tuleks järgida tootja soovitatud päevast annust. ME-3 puhul on see tavaliselt 4–6 miljardit bakterirakku päevas. Keefirijookide puhul on Mändaril sõnul päevase annuse sisaldus ühes klaasitäies ehk umbes 200 ml joogis. Edasi soovitab ta teha pausi või proovida mõnda teist bakteritüve.
Kas probiootikume tasub tarbida igapäevaselt või ainult vajadusel? „Kõik sõltub inimese seisundist,“ ütleb Mändar. „Kui tegemist on stressirohke ajaga, antibiootikumikuuriga või seedehäiretega, on sihipärastest probiootikumidest kindlasti kasu. Aga regulaarsel tarbimisel võivad need toetada ka üldist heaolu ja immuunsüsteemi.“
Mändari soovitused mikrobioomi hoidmiseks:
Üks levinud väärarusaam, millega Mändar teadlasena sageli kokku puutub, on see, et „probiootiline“ tähendab lihtsalt „hea bakter“. Tegelikult saab probiootikumiks nimetada vaid neid bakteritüvesid, mille konkreetne mõju on kliiniliselt tõestatud ja millel on selge identifitseeriv nimetus – näiteks ME-3. Samuti arvatakse ekslikult, et kõik meie keha mikroobid asuvad vaid soolestikus – tegelikult leidub neid ka nahal, suus, suguteedes ja hingamisteedes ning need kõik mõjutavad meie tervist.
Meie mikrobioom on palju enamat kui lihtsalt seedimise abiline. See on keeruline ja delikaatne süsteem, mis mõjutab pea kõiki meie kehas toimuvaid protsesse. Teadlik toitumine, õiged harjumused ja tõenduspõhine probiootikumide kasutamine – näiteks ME-3 bakterit sisaldavad tooted – on lihtsad, ent tõhusad viisid oma sisemise tasakaalu hoidmiseks.