Uudised
18.03.21

Nordic Milk: miks meie kallist pakendit ahju topitakse?

Tere ja Farmi piimatööstused ostavad väga suurtes kogustes tetra ning pure pakendeid, mis on kvaliteetsed, kallid ning kõige väiksema CO² jalajäljega pakendid maailmas, kuid Eesti jäätmekäitlejatel puudub motivatsioon nende taaskasutusse võtmiseks, sõnas Nordic Milk OÜ kestliku arengu juht Katrin Tamm.

„Piimatööstusena lähtume toodete pakendamisel kõige olulisemast ehk toiduohutusest ning panustame sellesse valdkonda palju. Tarbijad nõuavad meilt jätkusuutliku tootmise arendamist ja CO² jalajälje vähendamist, kuid Eesti riigis ei osata meie pakenditega mitte midagi muud peale hakata kui need lihtsalt põlema panna,“ sõnas Katrin Tamm.

Katrin Tamme sõnul on Soomes kaks tehast, mis suudavad joogikartongi ringi töödelda, samuti leidub neid Rootsist ning paljudes teistes Euroopa riikides. Ühte Soome tehasesse hakkas alles hiljuti Eesti Pakendiringlus viima ümbertöötlusele Eesti joogikartongi. „Nägime selle nimel neli aastat vaeva ja oleme saavutuse üle uhked. Tasume ümbertöötluse eest küll 70% rohkem kui siiani, kuid vähemalt on meie hing rahul pakendi edasise elu osas. Ometi oleks hädasti tarvis sellist tehast ka Balti riikidesse, mitte oma mured laevaga Soome sõidutada,“ sõnas Tamm.

Tere ja Farmi piimatööstused toovad aastas turule tuhande tonni jagu pakendeid, millest peaaegu kõike saab suunata taaskasutusse. „Tetra- ja purepakke laseme aastas turule umbes 800 tonni jagu. Lisaks meile kasutavad samu pakke ka teised tootjad nii piimatoodete kui näiteks mahlade pakendamiseks. Viimasel ajal on jäetud mulje, et piimapakendid ei ole ringlusesse võetavad või on need koguni keskkonnavaenulikud. See, et Baltimaades ei ole suudetud luua võimekust joogikartongi käitlemiseks, ei tähenda, et pakendid ei ole ringlusse võetavad. Kui vaadata Soomet, siis seal töödeldakse ringi ligi 80% joogikartongist,“ ütles Katrin Tamm.

Mujal maailmas saab joogikartong uue elu näiteks kontoripaberi, hülsside, salvrättide või ehitusmaterjalide näol, sest tegu on kvaliteetse materjaliga. „Selleks, et neid pakendeid uuesti kasutusse võtta, peab eraldama kõik kihid pakendis – igal kihil on sealjuures oma roll, mis täidavad eelkõige toiduohutuse ning toote säileaja nõudeid, mille on kehtestanud riik. Mida kauem toode säilib, seda vähem tekib toidujääke,“ märkis Tamm.  

Euroopa Liit nõuab liikmesriikidelt, et aastaks 2030 tuleks ringlusse võtta vähemalt 70% kogu tekkinud pakendijäätmete massist. „See tähtaeg ja ümber töödeldava materjali nõutav kogus on täna Eesti jaoks täiesti kättesaamatu, kui ei võeta kohe ja kiirelt sel teemal midagi ette,“ sõnas Tamm.

„Eesti ettevõtjate poolt taaskasutusorganisatsioonidele makstav teenustasu elaniku kohta aastas moodustab 10 eurot ning see on Euroopa Liidu üks kõrgemaid. Seetõttu pole kindlasti võimalik väita, et Eesti tootjate panus oleks ebapiisav. Oleme teadlikud oma keskkonnamõjust ning soovime seda vähendada. Kohati tundub aga nagu tegu oleks „muna ja kana“ probleemiga ning käib pidev võitlus – kas tootjad peaksid muutma oma materjale või käitlejad oma süsteeme. Eesti tootjad on juba teinud palju tööd pakenditega, muutnud materjale keskkonnasõbralikumaks ning vähendanud plasti, et püsida oma pakenditega konkurentsis ka mujal maailmas. Hetkel ei tule aga muu süsteem sellele järgi,“ rääkis Tamm.

Tamme sõnul on riike, kellelt õppida, palju ning oluline on osalemine suures süsteemis ehk Eesti ringmajandusmudel peaks ühtima teiste riikide omadega. „Õiged lahendused sünnivad koostöös riigi, käitlejate, pakendiettevõtete ja tootjate vahel. Kõigil tuleb astuda suur samm edasi, kuid kõige aluseks on aus ja läbipaistev süsteem,“ märkis Katrin Tamm.  

Tere AS (www.tere.eu) ja AS Farmi Piimatööstus (www.farmi.ee) kuuluvad Eesti juhtivasse piimanduskontserni Nordic Milk, mille konsolideeritud turuosa Eesti värskete piimatoodete turul on 40 protsenti ning tootevalikusse kuulub üle 400 erineva piimatoote. Piimatööstused Jõhvis, Põlvas ja Viljandis varuvad iga päev üle 500 tonni piima. Lisaks kohalikule turule eksporditakse toodangut 25 erinevasse riiki ning kontserni erinevates üksustes töötab kokku 570 inimest. 

Vaata, kuidas käib joogikartongi käitlemine ja milliseid tooteid selda taaskasutatuna valmistada saab:


Täiendav informatsioon:

Katrin Tamm, Nordic Milk OÜ kestliku arengu juht

e-mail: katrin.tamm@nordicmilk.eu


TERE AS PEAKONTOR   Lelle 22, Tallinn 11318   Tel: +372 636 4113  E-post: tere@tere.eu